Tuir estatístika husi Ajénsia Internasionál Enerjia (AIE), iha tinan lima ikus ne’e, liu nasaun 60 maka implementa taxa ka impostu ba plástiku deskartável. “Orden bandu”. Iha promulgasaun lejislativu internasionál "orden restrisaun plástiku" nia kotuk maka alarme poluisaun plástiku nian.
UNEP fó sai relatóriu ida iha tinan kotuk katak hosi tinan 1950 to'o 2017, produsaun kumulativu mundiál besik tonelada biliaun 9,2 hosi plástiku maka produz, ne'ebé maka taxa utilizasaun resiklajen plástiku nian menus hosi 10%, no besik tonelada biliaun 7 maka sai lixu plástiku. Revista amerikanu “Scientific Progress” fó avizu katak iha tinan 2050, sei iha lixu plástiku liu tonelada biliaun 13 iha mundu, no planeta azul bele sai “planeta mutin”.
Planeta mutin la’ós de’it nakonu ho fo’er mutin, maibé importante liu, plástiku mutin ne’e transmite iha tesidu organizasaun liuhosi kadeia ai-han, ne’ebé afeta maka’as ba kreximentu no reprodusaun kriatura sira-nian. Se medida sira la foti kedas, perigu sira hosi poluisaun plástiku sei tama iha situasaun ida ne'ebé labele fila fali. Introdusaun legál no limitasaun sira atu hakotu poluisaun plástiku maka nesesáriu atu trava deteriorasaun situasaun nian.
Aprovasaun ba Rezolusaun Poluisaun Plástiku (Esbosu) iha Konferénsia Ambiente ONU nian ba dala lima maka progresu hosi akordu multilaterál ambientál ne'ebé importante liu dezde Akordu Paris nian, no hanesan mós akordu ida kona-ba konsensu seguru nian hosi jerasaun sira iha futuru. Restrisaun plástiku globál sira hetan limitasaun dezde tempu ne'ebá, no nasaun barak tenke hasoru hamutuk.
Jeralmente, poluisaun husi plástiku mutin bele hahú husi fonte no dezenvolve material degradavel ne'ebé bele troka plástiku. Artigu definidu ne'emákina halo kontentór ai-han niandezenvolve husi GTMSMART bele prodús kaixa, kopu, bikan, nst ne'ebé bele degrada.
Hanesan HEY12Mákina atu halo kopu biodegradavel, HEY01Mákina atu halo xapa biodegradavel
Oras publikasaun nian: 09-Outubru 2022


